Liginullenergiahoone – nZEB -

22. juunil avalikustas Euroopa Komisjon energiasäästu direktiivi eelnõu. Kuigi Euroopa Liit on seadnud endale eesmärgi suurendada aastaks 2020 energiatõhusust 20% võrra, on selle saavutamise meetodid olnud siiani liikmesriikide endi valida. Praeguse olukorra jätkudes saavutataks prognooside kohaselt aastaks 2020 vaid umbes pool seatud eesmärgist (9% energiasääst). Olukorra lahenduseks pakub direktiivi eelnõu välja liikmesriikidele siduvat raamistikku.

Uus direktiiv puudutaks nii avalikku sektorit, ettevõtteid kui tarbijaid. Avalikul sektoril oleks eelnõu kohaselt kohustus renoveerida igal aastal 3% oma hoonete üldpinnast energiatõhusamaks. Hetkel renoveeritakse küll igal aastal umbes 3% avalikke hooneid, ent vaid 1,5% puhul suurendatakse selle käigus nende energiatõhusust. Samuti kohustataks energia turustajaid ja jaemüüjaid säästma igal aastal 1,5% enda poolt müüdavast energiast (nt küttesüsteemide tõhustamise, topeltklaasidega akende ehitamise vms teel), tehes selleks ka koostööd lõpptarbijatega. Alternatiivina on riikidel võimalik saavutada sama eesmärk meetoditega, mis ei sea otseseid kohustusi energiaettevõtetele, nt rahastusprogrammide või vabatahtlike lepingute läbi. Suurettevõtetes tuleks direktiivi kohaselt iga kolme aasta järel läbi viia energiaauditid. Samuti tuleks riikidel tagada, et uutes ning ümberehitatavates elektrijaamades soojusvõimsusega üle 20 MW toimuks tõhus soojuse ja elektri koostootmine. Energia ülekandmise ja jaotuse puhul tuleks liikmesriikide reguleerivatel asutustel oma tegevuses arvestada energiatõhususe kriteeriume, eriti võrgutasude hinna heakskiitmisel. Tarbijate jaoks on olulisimaks riikidele pandav kohustus tagada, et elektri, maagaasi, keskkütte või –jahutuse ning võrkude kaudu pakutava sooja vee lõpptarbijaid varustataks individuaalsete, täpsete ja tarbimist jälgida võimaldavate mõõturitega.

Euroopa komisjon – pressiteade

Jõuline tõuge energia säästmise ja energiatõhususe suurendamise toetuseks

Brüssel, 22. juuni 2011 – Odavaim energia on see, mida me ei tarbi. Euroopa on seadnud eesmärgi suurendada 2020. aastaks energiatõhusust 20% ja see tähtaeg üha läheneb. Kui lähiaastatel midagi ei muutu, saavutab EL üksnes poole endale seatud eesmärgist. See ohustab meie konkurentsivõimet, CO2-heite vähendamise püüdlusi ja tarnekindlust ning tähendab lisakulusid iga tarbija jaoks. Euroopa Komisjon esitas täna uued energiatõhususe suurendamise meetmed, et täita lüngad ja anda ELile uut hoogu energiatõhususe eesmärgi saavutamisel. Uue direktiivi ettepanekuga nähakse ette meetmed, millega soovitakse kiirendada liikmesriikide jõupingutusi energiatõhususe suurendamiseks kogu energiaahelas – energia muundamisest ja jaotamisest kuni selle lõpptarbimiseni.

„Meie ettepaneku eesmärk on muuta igapäevane energiakasutus tõhusamaks ning aidata kodanikel, riigiasutustel ja tööstussektoril oma energiatarbimist paremini hallata. See peaks aitama vähendada ka energiaarvet. Lisaks luuakse häid võimalusi uute töökohtade loomiseks kogu ELis”, ütles Euroopa Komisjoni energiavolinik Günther Oettinger.

Komisjoni kavandatud lihtsad kuid kaugeleulatuvad meetmed on kokkuvõtlikult järgmised:
•
Õiguslikult siduv kohustus kehtestada energiasäästukava igas liikmesriigis. Energia tarnijad või energia jaemüügiettevõtjad peavad saavutama aastas energiasäästu, mis on 1,5 % nende energiamüügi mahust selles liikmesriigis. Selleks rakendavad nad energiatõhususe meetmeid, nagu küttesüsteemide tõhususe suurendamine, topeltklaasiga akende kasutuselevõtt või katuste soojustamine lõpptarbija tasandil. Ka liikmesriigid võivad ette näha muid energiasäästumehhanisme, näiteks sellised rahastamisprogrammid või vabatahtlikkusel põhinevad lepingud, mis viiksid sama tulemuseni, kuid mis ei nõuaks energiaettevõtjatele kohustuste kehtestamist.

•
Avalik sektor peab olema eeskujuks: avaliku sektori asutused edendavad energiatõhusate toodete ja teenuste turgu, kuna on juriidiliselt kohustatud ostma üksnes energiatõhusaid hooneid, tooteid ja teenuseid. Lisaks peavad avaliku sektori asutused järk-järgult vähendama oma hoonete energiatarbimist. Selleks peavad nad igal aastal tegema renoveerimistöid, mis hõlmavad vähemalt 3% hoone üldpõrandapinnast.

•
Märgatav energiasääst eratarbimises: eraisikute energiatarbimist tuleb täpsemini mõõta ning neil peab olema lihtne ja tasuta juurdepääs nii reaalajas kui ka varasemat energiatarbimist käsitlevatele andmetele. See aitab tarbijatel oma energiatarbimist paremini reguleerida. Arveid tuleks esitada tegeliku tarbimise ning täpse arvestinäidu põhjal.

•
Tööstussektor: väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele pakutakse stiimuleid energiaauditite läbiviimiseks ja parimate tavade levitamiseks. Suurettevõtted peavad oma energiatarbimist auditeerima selleks, et teha kindlaks selle vähendamise võimalused.

•
Energiatootmise tõhusus: nähakse ette uute energiatootmisvõimsuste energiatõhususe seire, nõutakse riiklike kütte- ja jahutuskavade koostamist, mille alusel saaks põhjalikult kavandada tõhusaid kütte- ja jahutuse infrastruktuure, sealhulgas heitsoojuse taaskasutamist.

•
Energia ülekanne ja jaotamine: energiatõhususe suurendamiseks tagatakse, et riiklikud energiavaldkonda reguleerivad asutused võtavad oma otsustes arvesse energiatõhususe kriteeriume, eelkõige võrgutariifide heakskiitmisel.

Taust

Komisjoni ettepanek põhineb Euroopa Ülemkogu (4. veebruar 2011), energeetikanõukogu (10. juuni 2011) ja Euroopa Parlamendi hiljutistel üleskutsetel, milles rõhutatakse vajadust saavutada seatud eesmärk vähendada 2020. aastaks ELi energiatarbimist 20% võrra. Komisjoni viimased prognoosid, milles võetakse arvesse 2020. aasta riiklikke energiatõhususe eesmärke, mille liikmesriigid on endale Euroopa 2020 strateegia raames seadnud, osutavad, et EL on eesmärgi saavutamisest veel kaugel.

Raske ülesande lahendamiseks esitas komisjon kõigepealt 8. märtsil 2011 uue energiatõhususe kava, milles pakkus välja rea energiatõhususe suurendamise meetmeid. Energia täiendavaks säästmiseks tuleb neid meetmeid rakendada kõigis majandussektorites. Energeetikanõukogus ja Euroopa Parlamendis võeti see kava soojalt vastu.

Täna esitab Euroopa Komisjon energiatõhususe direktiivi ettepaneku, millega mitmed energiatõhususe kava põhimeetmed muudetakse siduvaks. Direktiiv põhineb praegu kehtivatel soojus- ja elektrienergia koostootmise ja energiateenuste direktiividel1 ning liidab need üheks põhjalikuks õigusaktiks, milles käsitletakse energia tarnimise ja lõpptarbimise tõhusust.

Lisaks nähakse direktiiviga ette, et komisjon hindab 2014. aastal, kuidas on lähenetud ELi eesmärgile suurendada energiatõhusust 20% võrra. Vajaduse korral esitab komisjon täiendava õigusaktiettepaneku, et kehtestada kohustuslikud liikmesriikide energiatõhususe eesmärgid.

allikas:Keskkonnaõiguse Keskus